NORR11 peadisainer: töötame enamjaolt intuitsiooni ajel
2011. aastal Kopenhaagenis loodud ja tänaseks globaalseks kasvanud mööblibrändi NORR11 peadisaineri Kristian Sofus Hanseni ning kommerts- ja tegevjuhi Iben Wistrup Schwaneri sõnul juhib nende tööd eelkõige sisetunne, kusjuures disainiprotsessi keskmes on uudishimu ja avastamisrõõm.
Kristian Sofus Hansen meenutab, et alustas 2011. aastal õpinguid Kuninglikus Taani Kunstiakadeemias arhitektuuri ja disaini erialal. Kuna teda paelusid eriti hoonete peened detailid ning mööbli ja objektide väikesed nüansid, valis ta magistriõpinguteks ruumidisaini. Selle käigus õppis ta aasta aega Jaapanis Kyoto tehnoloogiainstituudis, kus keskenduti disainile ja detailide tundmaõppimisele. Magistriõpingute ajal suundus ta praktikale NORR11-sse ning pärast 2016. aastal lõpetamist kutsuti ta ettevõttesse tagasi koostööd tegema. Selgus, et neil oli sarnane mõtteviis ja omavaheline hea klapp tekkis kohe.
Jaapani õpinguid meenutades tõdeb Kristian, et see periood mõjutas teda eelkõige detailide mõistmise ja mööbli puidust liitekohtade arendamise osas. Jaapani disainis on kõik detailides, samas on mööbel ja objektid puhta ning minimalistliku joonega. Ometi peitub selles alati väike omapärane nüanss – olgu see mõra või mõni muu ootamatu element. Just seda “twist’i” kasutab ta ka täna oma loomingus, olgu tegu laua või tooliga – alati on midagi üllatavat.
Iben Wistrup Schwaner meenutab, et algusaastatel kirjeldasid nad oma brand statement’is NORR11 stiili kui aasiapärast, eriti jaapanipärast. Hiljem avastasid nad aga art déco ja teised suunad, mistõttu ei tundunud enam õige piirduda ainult Aasia esteetikaga. Tänaseks on nende bränd pigem rahvusvaheline, ammutades inspiratsiooni nii New Yorgi pilvelõhkujatest kui ka teistest arhitektuursetest mõjutustest. NORR11 puhul ei räägi me enam ainult Aasiast, vaid paljude erinevate kultuuride sulamist.
Kristian selgitab, et Jaapani mõju ei tähenda tingimata jaapanipärast välimust, vaid pigem teatud töömeetodit. Toodetes leidub viiteid eri kultuuridele, mida nad tõlgendavad omal moel. Lõpptulemus jääb aga vaatamata mitmekesistele mõjutustele selgelt skandinaavialik.
Ibeni sõnul teevad nad koostööd vaid oma in-house disaineritega, mida ta peab suureks eeliseks. Kui bränd kasutab paljusid väliseid disainereid, tuleb eri stiilid hiljem ühtseks looks siduda ja see ei ole ülesanne, millega kõik hästi toime tulevad. NORR11 puhul on disainiprotsessi keskmes avastamine. Nad ei määra end rangelt, mis jätab disaineritele vabaduse ja paindlikkuse. Kui Kristian ja Tommy (Hygdahl – toim.) saavad inspiratsiooni ja uusi ideid, võib see anda kogu loomingule uue suuna. Just uudishimu ongi NORR11 brändi DNA lahutamatu osa, muutes kogu protsessi orgaaniliseks ja pidevalt arenevaks.
See on ka põhjus, miks NORR11-s antakse disaineritele üsna vabad käed. Ideid küll valideeritakse ja vahel öeldakse “ei”, kuid enamasti kõlab siiski “jah”. Disainiprotsess on pigem dialoog Kristiani ja Tommy vahel, kus loovus saab vabalt lennata. Erinevalt tavapärasest ei alga töö valmis visioonist, vaid visioon kujuneb alles protsessi käigus. Selles on midagi maagilist: saab heas mõttes “hulluks minna” ja luua midagi, mille lõpptulemust ei oska alguses ette näha. See, mis saab järgmiseks suureks asjaks, sünnib avastamise käigus. Just see lähenemine muudab nad enda sõnul üsna ainulaadseks ja eristab teistest.
Küsimusele, mis Kristianit inspireerib ja kust tema disainiprotsess tavaliselt alguse saab, vastab ta, et mõnikord on see lihtsalt tunne – nagu näiteks Studio diivani puhul. Diivanisüsteemi loomine on tema sõnul teatud mõttes nagu maastiku kujundamine, ja neil oli tunne, et just sellist toodet turul ei ole. Mõnikord saab inspiratsiooniallikaks mõni ese, näiteks vintaažileid, millest nad nopivad väikese detaili ja tõlgendavad seda omal uuel moel. Töö toimub suuresti intuitsiooni ajel, katsetades ja vaadates, mis päriselt toimib.
Iben sekundeerib, et töötab samuti väga intuitiivselt. Sageli otsustab ta toote puhul mitte maitse, vaid tunde järgi – ja mitte isikliku tunde, vaid selle järgi, kuidas ese sobitub brändi tervikpilti. Kõigepealt tuleb tunne, tehniline pool järgneb alles hiljem. NORR11-l on majas tugev tootearenduse kompetents, mis võimaldab algusfaasis töötada ilma piiranguteta. Piirid seatakse alles hiljem, kui idee on saanud oma vaba lennu kätte.
Kristian märgib, et disain võib tööprotsessi käigus muutuda. Kuigi neil on alati kontseptsioon, jääb sinna teadlikult palju ruumi avastamiseks. See teeb protsessi põnevaks ja võib viia ootamatute lahendusteni. Samas on olemas ka piirangud – näiteks tähtajad. Vastasel juhul võikski ideedele lõputult ringe teha. Ühel hetkel tuleb lihtsalt otsustada: nüüd on toode valmis.
Küsimusele, mis on disainiprotsessis suurim väljakutse, vastab Kristian, et see on mööbli konstruktsioon. Kuna nad julgevad vormidega mängida ja kasutavad palju ümaraid ning orgaanilisi jooni, on pehme mööbli puhul konstruktsiooni saavutamine eriti keeruline. Tihti seisneb väljakutse tasakaalu leidmises mööbli esteetika, funktsionaalsuse, mugavuse ja ergonoomilisuse vahel. See on tema jaoks üks peamisi fookusvaldkondi ning loomulikult tehakse selleks palju prototüüpe ja teste.
Iben lisab, et üks piirangutest on ka nõuded ja reeglid, sest kuna nad toodavad palju lepingulist mööblit kontoritesse ja avalikesse ruumidesse, tuleb kasutada spetsiifilisi materjale, näiteks kroomi. Kuigi nad kaaluvad ka teisi materjale, meeldib neile kroomi välimus väga. Samas seab materjalivalik vahel piiranguid ning võib takistada vaba ja loomingulist protsessi.
Küsimusele, miks just Taanist on tulnud nii palju silmapaistvaid disainereid, vastas Kristian, et suurt rolli mängib pikk ja rikkalik pärand. Mitmed põlvkonnad taanlasi on kasvanud üles mööbli keskel, mis on kujunenud disainiklassikaks. Iben lisab, et paljudel on kodus PH 5 valgusti – see 1958. aastal Taani disaineri Poul Henningseni loodud ikoon on seal nii tavaline, et brändina sellises keskkonnas tegutseda ei ole alati eelis, pigem vastupidi. Taanlaste kodudes leidub palju klassikuid, olgu selleks näiteks 1968. aastal Piet Heini, Arne Jacobseni ja Bruno Matthsoni loodud „Superellipse“ laud või Arne Jacobseni 1958. aasta „The Egg“ tugitool. Sama lugu on itaallastega, kes hindavad „õigeid“ mööbliesemeid ning eelistavad kodumaist disainiklassikat. Seetõttu on uutel brändidel keeruline nendel turgudel läbi lüüa, kus on pikk ja tugev mööblitraditsioon. NORR11 ostjad Taanis on sageli julged esimesed, kes soovivad välja paista ja olla teistsugused. Kuigi Taani turg ei ole nende jaoks suur, on põlvkondade vahetudes toimumas muutus: uus generatsioon ei taha enam elada samade mööbliesemete keskel, mis olid nende vanavanematel. Paljudes poodides on esindatud samad brändid, mis on muutumas veidi igavaks ega paku midagi uut ega trendikat. Uus põlvkond annab aga ruumi uutele brändidele nagu NORR11.
Mis puudutab mööbliesemete klassikuks saamist, siis Ibeni sõnul on seda võimatu ette ennustada. Mööblit luues ei saa eesmärgiks seada „loon nüüd klassiku“. Seda näitab alles aeg. Nemad ise keskenduvad pigem ägeda ja mõjusa disaini loomisele ning edukusele selle müümisel.
Kristian tõdeb, et on keeruline välja tuua vaid üht või kaht disainerit, kes talle eeskujuks on ja keda ta imetleb. Inspiratsiooni ammutab ta nii arhitektidelt, sisearhitektidelt kui ka maalidelt ja skulptuuridelt. Samuti reisib ta palju ning saab ideid näitustelt ja klassikalisest arhitektuurist.
Küsimusele, kui oluline on selles valdkonnas trendide järgimine ja kuidas neisse suhtuda, vastab Kristian, et ta eelistab mitte kasutada sõna „trend“. Pigem räägib ta õhusolevatest ideedest, millele nad püüavad vähemalt kaks aastat ette töötada, ennustades uusi suundumusi. Tommy, kelle taust on moetööstuses, omab väga head nina uute trendide äratundmiseks. Seetõttu on nende disaini- ja turustamisprotsess üsna lühikese lõtkuga. Tavaliselt kulub disainist lansseerimiseni vaid aasta-poolteist. Enamik brände tegutseb arendusfaasis kolm aastat, mis tähendab, et neil on suurem risk oluline momentum maha magada.
Iben selgitab, et nad püüavad otsuseid teha võimalikult kiiresti, vältides aja raiskamist. Tootmises tuleb tihti kohandusi teha ning esimest näidist saada võimalikult varakult, sest mõne toote turuletoomise ajastus on väga oluline — muidu võib õige hetk juba mööda minna.
Iben rõhutab, et bränd peab jääma autentseks. Loomulikult arvestatakse kliendisegmentide ja turunõudlusega, kuid kõige tähtsam on jääda endale truuks – just nii leiavad nende kliendid neid üles. Nad ei saa kõigile meeldida, sest muidu kaotatakse oma brändi DNA. Oluline on brändina oma identiteet leida ja seda üles ehitada, isegi kui see aja jooksul veidi muutub.
NORR11 peamine klient on vanem põlvkond, vanuses 36–60, kes soovib läbi mööbli väljendada oma identiteeti ja hoida nooruslikku vaimu. Tõele au andes ei pruugi nooremad alati nende tooteid rahaliselt endale lubada. Muidugi ei ole kõik NORR11 tooted premium-klassist – näiteks mõned lauad on üsna kättesaadavad laiale publikule. Kõige populaarsemateks toodeteks on Studio ja Jagger diivanid, samuti Hippo Lounge ja Mammothi tugitool. Viimane on üks brändi esimesi tooteid ning suurepärane näide sellest, kuidas õige toode õigel ajal turule tuua — praeguseks on selle ümber tekkinud palju koopiaid. Selle peale võiks vihastada ja kurb olla, kuid samas aitab see originaali paremini ära tunda ja müüa.
Küsimusele, millise toote üle Kristian seni kõige uhkem on, vastas ta, et talle isiklikult meeldivad eriti Hippo Lounge tugitool ja Studio diivan, millel on väga selge ja läbimõeldud kontseptsioon. Hetkel töötab ta erinevate söögilaudade ja -toolide kallal, arendab uusi tugitoole ning laiendab diivanikollektsiooni.
Kui rääkida vabast ajast ja hobidest, siis Iben tõdeb, et tema igapäevane elu on väga kiire ja sisukas, mistõttu tal otseseid hobisid ei ole. Kui ta aga töölt puhkab, naudib ta rahulikult lugemist või köögis toimetamist. Puhkusereisidel on ta aja jooksul õppinud tööst täielikult eemal olema. Ta ütleb, et tal on JOMO (joy of missing out) ehk rõõm ilmajäämisest.
Kristian ütleb, et töö on tema kirg, mistõttu on piir töö ja vaba aja vahel tema jaoks üsna hägune. Tal on palju sõpru, kellest paljud tegutsevad samuti loovates valdkondades, näiteks muusikud. Nagu mainitud, meeldib talle ka palju reisida ja näitustel käia.
